Accessibility links

Breaking News

IZEC Inika uMnangagwa Ugwalo Lwemingcele Emitsha Eyokuvota


Sokudwetshwe imingcele emitsha yokuvota
Sokudwetshwe imingcele emitsha yokuvota

HARARE - Ikhomishini ebona ngokugqutshwa kokhetho eyeZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ngoMvulo inike uMongameli Emmerson Mnangagwa ugwalo lokwehlukaniswa kwemingcele kwezokuvota, olwe-delimitation.

Lobanje uMnangagwa ebekukhefu lakhe lokuphela komnyaka, umise kancane ukuphumula kwakhe wamukela ugwalo lwe-delimitation.

Ugwalo lolu luzaphawula ukuba imingcele izabe imi njani ngesikhathi sokhetho oluzaqhutshwa ngomnyka ozayo.

UMnu. Mnu George Charamba, obona ngokwethulwa kwembiko ewofisini kamongameli, wazise ukuba iphalamende kuzamele ihlangane ngemva kwamalanga ayisikhombisa ukuze ihlaziye lolu gwalo.

Umgcinisihlalo weZEC, uNkosikazi Priscilla Chigumba, uthi balandele umthetho ekulobeni lolugwalo.

“Njengalokho okusisekelo sombuzo welizwe kumele sinike umongameli ugwalo lolu. Sesikwenzile lokhu. Uhlelo lwe delimitation olwaqala ngoNhlangula luyaphela mhlaka 31 Mpalakazi. Kumele umongameli alubale lolugwalo kumalanga amayisikhombisa.”

UMnu. Daniel Molokele, omele iHwange Central edale lephalamende njalo olilunga lebandla eleCitizens Coalition for Change, uthi akuqedekali okwenziwa yiZEC.

“Uhlelo lolu belwehlukene lalokho okwenziwa minyaka yonke. Umsebenzi weZEC ususolakala ebantwini abanengi. Babizile imihlangano etshiyeneyo, saphiwa impumela yalokhu abakwenzayo.”

Umsekeli womqondisi obona ngezokhetho kubandla leCCC, uNkosikazi Ellen Shiriyedenga, uthi uzulu katshelwanga yiZEC ukuba imingcele leyi imi njani.

“Sikubonile ukuthi iZEC ilandele umthetho kodwa siyakhala ukuba udaba lolu aluhanjiswanga ngemfanelo. Thina asiphiwa ugwalo lolu ukuthi sibone ukuba imingcele leyi imi kanjani. Besimelele ukuthi iZEC izasibiza.”

UMnu. Barack Ncube, webandla leZAPU, uthi bakhathazekile ngenani eliphansi elabantu ababhalisela ukuvota ngomnyaka ozayo.

“Thina njengebandla leZAPU asithabanga nge-delimitation ngoba sasithe kukhangelwe ukuba kulabantu abangaki abahlala kuzigaba ngoba ngendlela abenze ngayo abantu abanengi kababhalisanga ukuvota. Lokhu kuyaphazamisa abantu.”

Uqhubeke esithi ukudwetshwa kwemingcele lokhu kulakho ukuphazamisa ilungelo likazulu lokukhetha inkokheli ezabasiza ngoba ezinye indawo zilakho ukuba nkulu kulenani lezikhundla ezisephalamende.

I-ZEC ithi abantu asebabhalisela ukuvota kumele bayehlola ukuthi imininingwane yabo ilotshiwe kuhle na kuluhlu lwabalelungelo lokuvota olwe voters’ roll.

Ingcitshi ezicubungula ezombusazwe zithi i-deliminatation yalonyaka izakwehlisa inani labammeli bezigaba edale lephalamende ikakhlu ezigabeni zeMatabeleland.

Abe ZEC bathi njalo ekuhleleni kutsha izigaba zama-constituencies lawa izasebenzisa amanani abantu abayabe bebhalisele ukuvota endaweni abahlala kuzo.

XS
SM
MD
LG